Pärast eelmises postituses mainitud raamatu lugemist ei viitsinud ma end tõsisematele teemadele ümber häälestada ning haarasin riiulist Lauren Weisbergeri bestselleri “Saatan kannab Pradat”, mis ajanappuse ja huvipuuduse tõttu on vedelenud seal eelmisest suvest saati, mil ma mingi hetkeimpulsi ajel selle Apollost kaasa haarasin. Raamatu kohta räägitakse, et see põhinevat tõsielulistel sündmustel, sest autor oli enne sule haaramist meerikamaa Vogue’i peatoimetaja Anna Wintouri assistent ning tema ning raamatu-mõrra vahel leiab mitmeid ühiseid tunnusjooni, kuigi Weisberger on väitnud, et Wintouril pole tema karakteriga mingit pistmist ning too teeb raamatus isegi ühe väikse cameo. Siiski kaldun ma arvama, et just see fakt on teinud sellest raamatust rahvusvahelise bestselleri. No sest…proosa see ju olla ei saanud.

Raamat räägib värskelt kolledžist tööturule lennanud väikelinnatüdrukust Andrea Sachsist, kes hüppab pea ees talle tundmatusse moemaailma, saades ajakirja Runway Briti aktsendiga ja Hermes’ salle jumaldavast supermõrrast peatoimetaja Miranda Priestly nooremassistendiks, mis üldjoontes tähendab seda, et neiu peab veetma oma päevad tolle bitši idiootseid soove täites. Andrea peab otsima lehtedest olematuid restoraniarvustusi, hankima Miranda lastele Harry Potteri uue raamatu paar päeva enne selle ametlikku ilmumist, valima lapsehoidjaid, ühendama oma ülemust mistahes ajal kuulsamate moedisaineritega ning tegelema tema musta pesuga selle sõnapaari kõige otsesemas mõttes. Seda kõike tuleb tal muidugi korda saata terve töökollektiivi kotkapilkude all, mis ei ole just eriti meeldiv, kuna kriitikatule alla satub nii Andrea garderoob kui ka fakt, et ta ülinapi puhkepausi ajal kaloririkast suppi luristab. Nälginud moemaailm hakkab aga Andreat voolima ning varsti leiab neiu end hirmkalleid ning äärmiselt ebamugavaid hilpe kandmas, kodututele firma kulul Starbucksi kohvi jagamas ja glamuursetel pidudel Johnny Deppist meetrikaugusel aega surnuks löömas. Pseudoglamuur nõuab ent ohvreid ja nõnda kaugeneb Andrea oma vanematest, poiss-sõbrast ning parimast sõbrannast, kes vene kirjanduse õppimise asemel otsustab äkki parmu panema hakata.

Nagu arvata võib, on tegu tibisuunitlusega raamatuga, mis üritab paljastada/naeruvääristada moemaailma ebatervislikke ja jaburaid telgitaguseid, kuid vaatamata Andrea piinade kirjeldamisele ei saa see oma ülesandega eriti hästi hakkama, kuna kirjeldused stiilis “Ja siis ma sain omale hunniku tasuta disainerirõivaid ja mustmiljon Manolo Blahnikut, sest need vedelesid niisama ja uutel riietel polnud toimetuses ruumi” ja “Sõitsin mõrraga Pariisi ja mulle anti kaasa miljon riietuseset koos juhenditega nende sobitamiseks, pluss veel reisikohvritäis meiki igaks elujuhtumiks” panevad seda raamatut lugevatel moefriikidest vidinatel sülje voolama ning tollest töökohast igal vabal hetkel unistama.

Mind hakkas aga huvitama, kuidas see tekst originaalis välja näha võiks, sest tõlkija oli rohkelt slängi kasutanud, ja sealjuures on ta lausa sõnaraamatutesse vist kaevama läinud, sest no kamoon, kes see tänapäeval ikka äratuskella kohta “vekker” ütleb? Mulle meeldivad anakronismid küll hullupööra, kuid sellisesse raamatusse ma neid küll ei topiks. Ma võin mürki võtta, et vähemalt kuus solaariumikõrbenud tšikki, kes seda raamatut luges, pidi selle koha peal ÕS’i haarama, et imelikust sõnast aru saada. Ja “vintage” võiks ju ikkagi ära tõlkida, pluss veel miljon kaldkirjas väljamaa sõna, mis igal leheküljel laiutasid.

Eriti amusing oli aga üks joonealune märkus. Nimelt oli raamatus lõik, kus Andrea rääkis, kuidas ta diktatuurne töökoht on kaameraid täis, et keegi kõrgmoodi näpata ei saaks ja ID-kaardist, mis kõikide töötajate samme jälgis ning siis tuli teksti väljend Big Brother’i organisatsioon ja joone alt võis lugeda selgitust “rumalamatele”:

Big Brothers – tõlkes Suured Vennad; agulipoisse ja eriti vallasemade poegi abistav vabatahtlik organisatsioon, mille täiskasvanud liige , nn vanem vend, hakkab eestkostjaks abi vajavale poisile ja püüab teda jalule aidata. Vastavalt on ka Big Sisters, Suured Õed. – Tlk.

Tule taevas appi! Ma tunnistan ausalt, et ma ei ole Orwelli “1984” lugenud, kuid ma olen vähemalt kursis sellega, kust väljend Big Brother tuleb ja mida see tähendab. 😀

Ja nüüd kohustuslik link filmile, kus peaosi mängivad Anne Hathaway ja Meryl Streep.