“It was love, I knew, and it tasted like champagne in my mind.”

Lühijuttude lugemine pole üldiselt minu rida. Mulle ei meeldi see pettumustunne, mis kargab sulle kallale siis, kui sa just oled suutnud end loo sisse elada ja siis äkki avastad, et loed juba viimast lauset. Kui ma milessegi süvenenud olen, siis ma tahan, et juttu jätkuks kauemaks nagu selles kunagises klatšimooridega kohvireklaamis. Aga Neil Gaimanile on raske vastu panna ja nii ma ostsingi tema lühemate kirjatükkide kogumiku Smoke and Mirrors, mis osutus üheks väga heaks lugemiseks.

Kogumikku on raske analüüsida, kuna iga jutt on ju ikkagi omaette tervik, üks on haarav, teine aga mitte nii väga.  Valik on üpris mitmekesine, Smoke and Mirrors on kohati seksikas, kohati nostalgiline, perversne, südantsoojendav, ühteaegu nii värskendav kui magusalt vanamoodne. Aga igast loost õhkub seda mõnusat gaimanilikku veidrust ja kui sa lõpuks oled kõik need jutud endasse imenud, valdab sind kummaline rahulolu- ja õndsustunne ning vähemalt mul oli pärast raamatu lõpetamist paar tundi mingi veider muie näos.

Mis mulle Gaimani juures kõige rohkem meeldib, on see, et tema fantaasiamaailm on reaalsusega vahetus seoses. Neil suudab leida maagiat hallist argipäevast ja nii lebabki Püha Graal tema loos vanakraamipoes, kust üks vanatädi selle ühel päeval 30 penni eest oma kaminasimsile soetab, armetu must kodukass peab perekonda kaitstes igaöist võitlust vanakuradi endaga ja tavaliste inimeste teed ristuvad erakordsete karakteritega, kes nende elu rööpast välja viivad. Ja kui sellest ei piisa, siis keerab Neil lihtsalt vindi üle ja muudab Lumivalgekese vereimejaks ning printsi nekrofiiliks.

Ent minu jaoks oli raamatu kõige magusam koht esimestel lehekülgedel, sissejuhatuses. Nimelt võtab autor seal lühidalt kokku iga jutu saamisloo ja selline taustinformatsioon on oi-oi kui põnev ning ma olen nii kurb, et kõik kirjanikud aeg-ajalt midagi sellist ei tee. Gaiman mõtiskleb sissejuhtatuses nii mõnusalt oma ameti üle, et endalgi tekib tahtmine pastakas kätte haarata ja midagi paberile panna. Tahaks ka selline kirjanduslik mustkunstnik olla.

Advertisements