Mark Haddon on Inglismaalt pärit kirjanik, luuletaja ja stsenarist, kes on eelkõige tuntud romaani The Curious Incident of the Dog in the Night-Time (e.k. “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”), mis ilmus 2003. aastal. Raamat sai bestselleriks ja tõi autorile ka mitu auhinda.

Kaanelt võib lugeda, et The Curious Incident of the Dog in the Night-Time on üks isemoodi detektiivromaan, kuid isiklikult ma seda krimkaks ei kvalifitseeriks. Lugu räägib 15-aastasest poisist nimega Christopher Boone, kes tundub olevalt kergelt autistlik. Raamatukaas mainib Aspergeri sündroomi, kuid autor ise ei ole selle diagnoosiga nõus, vaid väidab, et Christopher põhineb erinevatel inimestel ja otseselt ei ole tal selle sündroomiga midagi pistmist ning seega pole teda mõtet kutsuda autismi teemal loengut pidama, kuna ta ei tea sellest tuhkagi.

Christopheri seiklus saab alguse sellest, kui keegi tema naabri koera hanguga jõhkralt maha lööb. Poiss võtab endale eesmärgiks süüdlane üles leida ja selles aitavad Christopheri tema imepärased matemaatilised võimed, loogiline mõtlemine ja Sherlock Holmesi lugude lembus. Takistuseks saab aga tema vaimne seisund, vaatamata sellele, et Christopher on geenius ja märkab asju, mida teised ei näe, ei oska poiss ent inimestega suhelda, tal on raskusi naljadest ja keelekujunditest arusaamisega, igapäevased toimingud on tema jaoks keerulised ja kõige ilmselgema lahendusega inimloomusega seotud mõistatused käivad talle üle jõu.

Loo edenedes tekib ühe müsteeriumi juurde teine, mille lahenduse tabab lugeja vast kohe ära, kuid peategelases tekitab see segadust ja raskendab koera mõrva uurimist. Seda, kui tõeselt on romaanis Christopheri seisundit kujutatud, ei oska ma öelda, kuid viis, kuidas autor kirjeldab tema mõttemaailma on hämmastavalt geniaalne. Skeemid, nimekirjad, graafikud, illustratsioonid ja igasugu mustrid annavad loole palju juurde ja muudavad teksti elavamaks. Lugeja näeb seda, mida Christopher näeb, ja kirjeldused aitavad tunda, mida peategelane tunneb. Igasugused viited popkultuurile on ka väga muhedad ja lisaks saab raamatust päris palju faktiteadmisi kõrva taha panna. Sarnastest raamatutest tuleb meelde näiteks Jonathan Safran Foer’i Extremely Loud and Incredibly Close, kuid The Curious Incident of the Dog in the Night-Time on ülesehituselt lihtsam ja lahjem, ent siiski väga südamlik, naljakas ja vaatamata sellele, et teos on kohati kurb, on lõpplahendus kena ning elujaatav.

Advertisements