Audrey Niffenegger sai hiljaaegu tuntuks oma esikromaaniga  Time Traveler’s Wife (e.k. “Ajaränduri naine”), millest ka (suht jama) film vändati. Autori teine romaan kannab pealkirja Her Fearful Symmetry ja seekordki on Niffenegger jäänud truuks oma stiilile, mis segab üleloomulikke elemente tavapärase suhtedraamaga.

Julia ja Valentina on 21-aastased Ühendriikides resideeruvad peegelkaksikud (ühel süda paremal, teisel vasakul ja muu selline värk), kes pärivad oma Londonis elanud tädi Elspethilt korteri, tingimusega, et nad seal ühe aasta koos elaks, kusjuures nende vanemad ei tohi ukselävelt üle astuda, sest nende tädil ja emal (samuti kaksikud) oli minevikus mingi suurem lahkheli, mis nad 21 aastaks tülli ajas. Kuna kaksikud ihkavad vanematekodust minema saada, võtavad nad pakkumise vastu ning lendavad Londonisse, kus nad tutvuvad oma tädi noorukese peika Robertiga, veidra obsessiiv-kompulsiivse Martiniga ja ühe hulkuva valge kassipojaga, kes saab omale nimeks Little Kitten of Death.  Kuid see pole veel kõik. Korteris hõljub energiana ringi Elspeth, kes jälgib tüdrukute igapäevast elu, harjutab asjade liigutamist ja laamendamist, loeb lahti jäetud raamatuid ning poeb sahtlitesse kerra. Ühel päeval võtab ta ka elavatega lõpuks ühendust ning kaksikud ning Robert hakkavad Elspethiga tolmuste pindade, pliiatsite ja kodukootud Ouija-laua kaudu kirjavahetust pidama.

Teemavalikult ja atmosfäärilt meenutab Her Fearful Symmetry viktoriaanlikke kummituslugusid ja paistab, et Niffenegger ei salga maha oma inspiratsiooniallikaid, sest raamatus kirjutab Robert teadustööd viktoriaanliku surnuaia kohta ja Elspethi vaim loeb 19. sajandi romaane, et sealt kummitamiseks uusi nippe leida. Eks kuulub see hingedega suhtlemise maaniagi sinna perioodi.

Loomulikult ei suuda autor vastu panna vahetusmängudele. Kui mõnest raamatust kaksikud leiad, siis on alati oodata trikke a la “Eksituste kömöödia” ja “Veel üks Lotte”. Ka Niffenegger on mõnusalt segadust tekitanud ja ühe koha peal pidin pliiatsi näppu võtma ja veidraid skeeme joonistama, et aru saada, mis värk on.

Kuigi materjal tundub hea, ei suutnud ma raamatust midagi üllatavat leida. Time Traveler’s Wife mulle ka nii väga ei meeldinud ja Her Fearful Symmetry on kohe kindlasti nõrgem kui autori esimene romaan. Tegelased olid kahvatud ja ebausutavad ning kes see ikka masuajal jõudeelu nautivatest noortest lugeda tahab. Pisut  morbiidne ja ebaõiglane lõpplahendus ajas ka harja punaseks. Her Fearful Symmetry jääb minu silmis ikka sinna naistekate poole peale oma suhtejamade ja muuga, kuid aja surnuks löömiseks sobis ta päris hästi, ei kurda.

Advertisements