276Hiljuti tuli mulle hirmus krimkaisu peale, sest sai natuke liiga palju keskendumist nõudvat klassikat tarbitud,  ja nii näppasingi ema raamaturiiulist paar teost  ning käisin ka raamatukogus lisa toomas.  Arvan, et seda isu aitas tekitada ka ETV oma pühapäevaõhtuse programmiga, aga see selleks. Agatha Christie (vahel ka Rex Stout) on mu tavalektüürile alati mõnusat vaheldust pakkunud ja pühade kiiret lähenemist ning kogu seda kohutavat lumehulka, mis taevast hiljuti alla kukkus, arvestades võtsin kätte “Hercule Poirot’ jõulud” ja sain huvitava elamuse osaliseks. Ja seda mitte ainult vingelt verise mõrva, vaid ka superägeda teksti kujul.

63. leheküljel leiab aset järgmine situatsioon:

Tressilian heitis pilgu seinakellale. Ta astus söögituppa, et panna kuklid salfrättidesse. Olles seejärel veendunud, et kõik oli nii, nagu pidi olema, lõi ta hallis gongi.

Mida vaene Tressilian aga ei teadnud, on see, et tegelikult polnud miski korras, sest ta oli kuklid salvrättide asemel hoopis salfrättidesse keeranud. Õnneks teda selle eksimuse pärast ei vallandatud.

 38. lehekülg pakub sellist dialoogi:

“Aga me arvasime, et ta on sumud!”

“Mitte sinnapoolegi!”

Nõustun eelpoolkõnelejaga, arvati ju, et ta on surnud, mitte sumud.

203. lehekülg:

“Oh!” Pilari silmad särasid. “Oh! Kas me võime ühe täis puhuda? Lydia ei pane pahaks. Ma armastan õhupalle.”

Stephen ütles: “Beebi! Noh, missugust te tahate?”

Mis “kullakesel” viga oli? Või “kallikesel”? Või ükskõik millisel sõnal peale “beebi”?  :S

Lisaks leidus raamatus nähtamatuid punkte-komasid ja kohati oli lauseehitus konarlik ning äratuntava inglise keele maiguga. Mulle on alati jäänud Varrakust mulje kui üpris respektaablist kirjastusest, kuid peab nentima, et too kriminaalromaanide sari on neil küll epic fail. Mõnede teoste puhul laiutab prohmakas isegi keset raamatukaant. Ma saan aru küll, et tegu on ajaviitekirjandusega ja seega on see vähem tähtis kui mõni Bookeri-romaan, aga vaeva võiks ju ikka näha. Kuna eelpoolmainitud raamat on ka varem eesti keeles ilmunud, siis liigutasin oma halle ajurakke ja leidsin asjaloole 4 seletust:

a) Vana versioon oli juba saast ja toimetamata ning Varrak ei viitsinud vaeva näha

b) Vana trükk oli okei, aga mingid salapärased kratid rikkusid uue ära

c) Varraku anonüümseks jääda sooviv toimetaja on laisk nagu kapsauss

d) Varraku krimkadel pole isegi kapsauss-toimetajat

Süüdlase otsimine jätkub.

Hercule, darling, solve the mystery!

Advertisements